Rabu, 29 Desember 2010

Papel Administrasaun Publiku no Ninia Dizafiu iha Prosesu Konstrusaun Estadu

Papel Administrasaun Públiku no Ninia Dizafiu iha Prosesu Konstrusaun Estadu:
Refleksaun ida hodi husik tinan 2010 no simu tinan foun 2011
Hosi Augusto S. Barreto


Introdusaun

Timor-Leste nasaun ida ne’ebé sei joven, foin muda aan hosi situasaun post-konflitu hodi tama ba prosesu dezenvolvimentu nasional, maibe sei frajil tebes haree hosi aspetu kapasidade institutional no rekursu umanu hodi halo prosesu konstrusaun estadu la’o neneik tebes. Iha kontekstu ida ne’e interesante atu haree fila fali ba deklarasaun Sua Exelénsia Primeiru Ministru Xanana Gusmão nian ne’ebé fó sai iha Jornal Nacioanal Diário edisaun 28 Juñu 2010, dehan katak “Prosesu konstruksaun Estadu kompleksu no presiza duni lori tempu. Tamba ne’e Ita tenke serbisu hamutuk hodi kontinua haree ba realidade dezenvolvimentu”. Deklarasaun PM Xanana ne’e iha razaun no sentidu ne’ebé klean tebés. Hakerek na’in hakarak koko interpreta lia-fuan ‘serbisu hamutuk hodi kontinua haree ba realidade dezenvolvimentu’ hosi pontu de vista administrasaun públiku nia papel no ninia dizafiu nuudar refleksaun ida iha tinan 2010 nia rohan hodi lori Ita ba tama iha tinan foun 2011.

Timor-Leste iha hela prosesu konstrusaun estadu (state building) atu bele sai hanesan nasaun ida ne’ebé bem organizadu, estruturadu, iha kapasidade, sólidu, forti no dignidade hodi alkansa ninia objektivu nasional. Estadu ne’ebé forte haree hosi oinsa nia iha sensibilidade hodi fornese atendementu ba interese no nesesidade públiku.  Prosesu ida ne’e foin bele mosu bainhira iha sistema administrasaun públika ida ne’ebé rigorozu, efisienti, no iha kapasidade no kapabilidade apropriadu (there is a need for public administration system to be sound, efficient, and well equipped with the appropriate capacities and capabilities……..). Administrasaun públiku ho karakterisíka hanesan ne’e mak bele sai nuudar agent of development, agent of change, inisiator, hamrik iha oin nuudar mákina lokomotivu ba mudansa no transformasaun iha dezenvolvimentu sosio-politiku no ekonomíku. Esperansa bo’ot ba tinan foun 2011 ne’e bele lori anin diak, ambiente diak, laran diak ema hotu nian espesialmente funsionáriu públiku no politik na’in sira hodi hadia administrasaun públiku sai di’ak liu tan, hodi dudu prosesu konstrusaun estadu ne’ebé kompleksu tebes la’o ba oin ho lalais.

Konstrusaun Estadu (State Building)

Iha definisaun barak kona-ba konstrusaun estadu. Atu habadak de’it, tuir definisaun simples OECD nian katak prosesu ida atu halo funsaun estadu efeitu liu (the process of states functioning effectively). Tuir matenek na’in ida naran J. Schiller (1982) hateten katak prosesu konstrusaun estadu hanesan prosesu ida atu hametin estadu ka governu nia lejitimidade hasoru komunidade internasional nomós hasoru povu iha rai laran rasik. Haree ba termu lejitimidade iha rai laran, tuir matenek na’in L. Binder et al (1972) hateten katak prosesu konstrusaun estadu depende ba kapasidade estadu ka governu atu hatan ka responde ba fatór haat (4) ne’ebé interligadu hanesan: partisipation, penetration, distribution, no ikus liu identity. Dahuluk, fatór partisipasaun refere ba kapasidade estadu atu rezolve kestaun involvementu povu nian, grupu elite, nomós grupu estratéjiku sira iha prosesu dezenvolvimentu nasional. Daruak, fator penetrasaun refere ba kapasidade estadu atu halo nia influensia nomós intervensaun ka kontrolu ba atitude, hahalok ka komportamentu individu no grupu sira iha rai laran tomak. Datoluk, fatór distribuisaun ne’ebé refere ba kapasidade estadu atu rezolve problema distribuisaun rekursu sira ne’ebé iha ka ezisti ba ema hot-hotu; individu ka grupu sira iha rai laran tomak ho justu no ekuidade ka merata. Dahaat, fatór identidade refere ba kapasidade governu atu akomoda nomós fó espasu adekuadu ba aktualizasaun kultura oi-oin hosi grupu kultural ka tradisional sira ne’ebé hola parte iha konstrusaun nasaun nian. Kapasidade hirak temin iha leten la’os buat fasil liuliu iha nasaun post-konflitu ne’ebé instituisaun estadu nian rasik ladauk metin no frazil hela.

Papel Administrasaun Públiku

Konstruasaun estadu tenke bazeia ba kapasidade mínumu administrativa. Signifika katak estadu la ezisti sem kapasidade mínimu administrativa. Lia-fuan seluk bele dehan estadu presiza iha instrumentu ida ho naran administrasaun públiku ne’ebé tenke funsiona di’ak ba implementasaun polítika, lei, planu no programa ne’ebé estadu liu hosi governu ida desidi ona. Administrasaun públiku jeralmente refere ba instrumentu instiuisaun estadu, prosesu, prosedura, sistema, estrurura oganizasaun, prátika no atitude jere asuntu hirak estadu nian hodi fó atendementu ba interese públiku (Economic and Social Council, UN 2004:1). Nuudar organizasaun burokrasia, administrasaun públiku tuir ESC-UN (2004) halo serbisu bazeia ba lei ne’ebé lejítimu, delegasaun, autoridade tuir rasisinu legal, iha abilidade, la todan ba parte ida, kontinua bebeik, lalais no loloos, iha predisaun, iha padraun, integridade no profesionalizmu hodi satisfas interese ema barak. Tanba ne’e,  hanesan instrumentu estadu nian, espetativa ba administrasaun públiku, impresta ESC UN nian lia-fuan sai hanesan baze fundamental ba dezenvolvimentu umana nian, hamosu ambiente ne’ebé seguru, inklui liberdade individu, protesaun ba vida moris no patrimoniu, justisa, protesaun ba direitu umanu, estabilidade, no rezolusaun konflitu ho dame ba alokasaun ka distribuisaun rekursu no buat seluk tan (ESC, 2004:5). Ho lia-fuan badak, administrasaun públiku ne’ebé efetivu tenke iha hodi garante kontinuasaun lei no ordem.  

Maibé prosesu implementasaun polítika governu ne’e nia rezultadu la hanesan hosi nasaun/governu ida ho nasaun/governu seluk, kabe ba sirkumstansia, konstranjímentu (keterbatasan) kualidade no atetudi ka hahalok administrasaun públiku nian. Tuir Nasoens Unidas katak iha sirkumstansia sá deit, importante atu konsidera katak administrasaun públiku sei la universal iha ninia efetividade, hatan lalais ba pedidu no kualidade ka hahalok. Tenki konsidera didiak sirkumstansia no konstranjímentu nasional, nune’emós fatin ka espasu ba serbisu públiku atu responde ba nesesidade sidadaun no parseiru xave sira (in any circumstances, it is important to consider that “public administration” may not be universal in its effectiveness, responsiveness, quality, or behavior. National circumstance and constraints must be carefully considered, as well as the avenues through which the public service likely to consider and respond to the needs of the citizenry and key stakeholders). 

Klean liu tan, matenek nain ho naran Heady (1995) hateten katak atu halo análiz ba dezenvolvimentu administrasaun presiza atu hatene figura ka ideia hosi administrasaun públiku ne’ebé komun iha país sira sei iha prosesu dezenvolve aan hela (developing countries, terseira mundu). Tuir Heady katak iha karakterístika lima atu deskreve país hirak ne’e. Dahuluk, formasaun báziku administrasaun públiku sei halo tuir ka imita (imitative) hosi sistema seluk (sistema rai/nasaun seluk), la’os orijinal (indegenious). Matenek nain ho naran Kingsley hatutan tan katak iha país hirak ne’ebé kolonizadu, sistema administrasaun públiku em termus estrutura, lei no regulamentu sira, lingua, nomós lalaok (atitude) burokrat sira sei halo tuir ka imita nafatin lalaok sira nia patraun kolonialista sira. País hirak ne’e sei lori tutan ka mewarisi sistema ne’ebé hosik hela hosi país kolonialista sira no toman a’at ida ne’e sei halao nafatin to’o ohin loron. Daruak, burokrasia iha país hirak ne’e sei falta (difisit) ka iha limitasaun kbiit ka kapasidade rekursu umanu atu halo dezenvolvimentu ho efikaz no efisiente. Defisit ida ne’e la’os deit iha parte kuantidade maibe mós kualidade. Hosi parte kuantidade, país hirak ne’e iha tendensia rekruta funsionariu ne’ebé barak tebes (overstafed) maibe la iha balansu ho kualidade kapasidade ne’ebé nesesariu atu halao dezenvolvimentu nasional. Limitasaun kualidade ne’e reflete mos nivel edukasaun país nian. Tuir Heady (1995) hateten katak limitasaun kapasidade ne’e hanesan kapasidade halo polítika (policy) tanba país hirak ne’e la iha numeru sufisiente ba administrador hirak ne’ebé formadu ka treinadu ho kapasidade jestaun (management capacity, development skills, and technical competence) ne’ebé diak. Datoluk, burokrasia ka burokrat sira la halao sira nia funsaun/serbisu tekníku ne’ebé produktivu maibe halo tuir deit orientasaun politíka partidu nian, grupu nomós interese privadu. Dahaat, iha lakuna/gap/kesenjangan/discrepancy entre politíka (policy, kebijakan) no nia implementasaun. La iha konsistensia (lack of consistency) no la koresponde ba malu entre vizaun, polítika no aksaun ka prátika iha terenu. Dalima, burokrasia iha país hirak ne’e dala barak konsidera no senti sira nia aan hanesan hamrik mesak (autonómo), signifika la iha kontrolu hosi ema seluk ka povu ba sira nia serbisu no atetude. Lia fuan seluk bele dehan katak burokrasia sai hanesan liurai kiik ka kerajaan-kerajaan kecil. Karakterístika no mentalidade hirak ne’e sai hanesan eransa kolonialista sira ne’ebé ukun ho absoluta, atetudi feodal durante tempu naruk kolonializasaun no okupasaun nian no kontinua nafatin maske país hirak ne’e ukun rasik aan tiha ona. Bainhira ukun rasik a’an, matenek oan no grupu elite sira maka tama hotu ka iha asesu ba burokrasia, sira maka hatene liu no halo ema seluk defisil atu dizafia nomós halo kontrolu ba sira. Wallis (1989) akresenta tan karakteristíka rua. Ida, iha país hirak ne’e serbisu burokrasia la’o neneik tebes no sai burokratíku liu tan (burokratizasaun). Rua, burokrasia hetan influensia maka’as hosi faktor relasaun familia, primordializmu hanesan suku, relijiaun, no mós relasaun politíka (political connections).

Oinsá Administrasaun Públiku Timor-Leste

Hakarak habadak de’it katak hanesan país ida ne’ebé tinan naruk iha kolonializmu no okupasaun rai seluk forma no kuda hela mós sistema, atitude no prátika iha administrasaun públiku ne’ebé nakonu ho karakteristíka hirak matenek nain Heady, Kingsley, no Wallis hateten iha leten. Ida ne’e sai hanesan eransa ne’ebé administrasaun públiku Timor-Leste sei kontinua hela tau iha prátika to’o ohin loron. Situasaun sai rungu-ranga tan mak ho prezensa misaun nasoens unidas (ninia funsionáriu hosi nasaun oioin) no nasaun bilateral sira iha Timor-Leste ho sira nia sistema no prátika oioin halo administrasaun públiku sai hanesan salada das frutas alias gado-gado, nasi campur. Bele dehan katak karakteristíka administrasaun públiku ida hanesan ne’e mak sai fali nuudar dizafiu bo’ot ne’ebé terinetik hela dalan hodi halo prosesu konstrusaun estadu defisil no la’o neneik tebes.

Dizafiu ne’ebé Administrasaun públiku infrenta

Hafoin Timor-Leste restaura fali nia ukun rasik aan iha tinan 2002 to’o ohin loron, iha ona esforsu oioin hodi harii no tau iha fatin sistema administrasaun públiku ne’ebé la’os de’it adopta valor sira universal nian maibé bele reflete mós situasaun real Timor-Leste. Ita tenke rekuenese no fó apresiasaun ba esforsu no progressu balun ne’ebé atinji tiha ona, maibé mós kontinua loke matan hodi infrenta dizafiu jigante balun iha Ita nian oin. Tuir mai hakerek nain koloka dizafiu hun tolu ne’eb’e karik tenke rezolve lalais iha tempu oin mai:

1.   Dizafiu iha nivel polítika
·         Problema kriasaun estrutura ho ninia funsaun, purezemplu kria estrutura ministériu ka sekretaria estadu balu ho naran bo’ot maibé ninia funsaun no kompetensia kiik. Pelu kontrariu kria ministériu ka gabinete ida ne’ebé iha responsabilidade ka kompetensia bo’ot maibé hamoos tiha fali. Ita la kestiona prátika hanesan ne’e tanba ida ne’e desizaun polítika hosi ulun na’ain sira, maibé preokupa de’it ho ninia impaktu ba funsionamentu administrasaun públiku, esforsu ba reforma administrativa no kapasitasaun ba administrasaun públiku la iha abut ne’ebé metin no la sustentavel.
·         Intervensaun polítika iha prosesu no funsionamentu funsaun públiku, atetude polítik na’in sira entre ko’alia no implementasaun iha prátika, purezemplu nomeia funsionáriu públiku ida ba ka’er kargu nuudar diretór ka diretór jeral tanba relasaun kolegial ka mai hosi partidu polítika hanesan. 
2.   Dizafiu iha jestaun, falta normas prosedimentu, no fraku iha kontrolu hodi hamosu duun malu halo korrupasaun iha ne’e no iha ne’ebá, maladministrasaun, nsst. Tanba falta buat hirak ne’e mak, dala ida tan impresta lia-fuan ESC, UN katak burokrasia sai nuudar red tape, neneik tebes, la sensitvu ba nesesidade públiku, utilizaaun ba rekursu ne’ebé saugati de’it tanba foka liu ba prosesu no prosedura la’os rezultadu no ikus mai hamosu persepsaun no konotasaun negativu hosi ema públiku katak administrasaun públiku sai naha todan ida ba ema ne’ebé selu taxa (ESC UN, 2004:6).
3.   Dizafiu iha kapasidade rekurusu umanu. Kapasidade rekursu umanu la’os haree de’it hosi aspetu abilidade no koñesementu maibé mós hosi atetude no komportamentu. Formsaun atu hasa’e kapasidade funsionáriu públiku hahuu kedas tiha ona hosi tinan 2002 to’o ohin loron, tantu halo iha rai laran no haruka ba rai liur. Ohin loron barak mak ba hasai tan kursu bo’ot to mestradu iha area oioin. Kapasidade balun mak konsege elevadu maibé iha sorin seluk Ita haree relatóriu hosi misaun UN nian, ajensia internasional sira no Governu rasik mak sei dehan katak kapasidade funsionáriu sira sei fraku hela. Indikasaun ida mak serbisu administrasaun públiku nian maioria sei depende makaas hela ba apoiu asesória.

Soluasaun ba dizafiu hirak ne’e: Proposta badak ida

Dizafiu hirak temin iha leten mak sai hanesan razaun fundamental ba Governu hodi ohin loron halo hela reforma ba jestaun administrasaun públiku. Teoritikamente reforma administrativa ka administrative reform tuir matenek na’in ho naran Montgomery (1957) hanesan prosesu ida ne’ebé halo atu ajusta relasaun entre burokrasia ho komponentes sira seluk iha sosiedade nia laran ka atu hadia burokrasia nia dezempeñu (performance, kinerja). Objektivu no razaun halo reforma depende ba politíka ne’ebé iha (politíka governu nian). Politíka ne’e bele muda hosi governu ida ba governu seluk tuir tempu no nesesidades neebé mosu. Matenek nain seluk hanesan Haque hateten katak reforma administrativa ne’e prosesu formal ne’ebe planeadu nomós deliberadu atu troka dimensaun oioin hanesan estrutura, prosesu, atitude, no normas) hosi sistema administrasaun hodi nune’e bele hadia ninia efisiensia, kualidade, koordenasaun, motivasaun, hatan lalais ba pedidu, responsabilidade, nsst. (a formal, planed, and deliberate change in various dimensions, e.g. structure, process, behavior, norms of administrative system to improve its efficiency, quality, coordination, motivation, responsiveness, accountability, and so on). Habadak de’it katak reforma administrativa atu halo efisiensia ba gastu orsamentu estadu nian no fó atendementu ba interese no nesesidade públiku ho lalais, efikaz no efisinte.

Bazeia ba buat ne’ebé matenek na’in sira temin iha leten no haree ba situasaun real no atual ohin loron nian, hakerek na’in propoin aspetu importante lima ne’ebé karik tenke sai hanesan foku hodi halo reforma administrasaun públiku bele susesu.

1.   Aplika valor no identidade administrasaun públiku Timor-Leste nian

Ohin loron Ita sei dauk hatene loloos valor no identidade nasional ne’ebé bele sai mós hanesan valor no identididade administrasaun públiku Timor-Leste nian. Iha duni esforsu balun ne’ebé tenta atu adopta valor hosi simbolu nasional hodi sai hanesan identidade administrasaun públiku Timor-Leste nian. Iha workshop ida ne’ebé INAP ho peritus hosi STIA-LAN halo iha fulan Fevereiru 2009 ho tema “Dezenvolve Administrasaun Públiku Banati Tuir Identidade Nasaun Timor-Leste” aprezenta valor iha simbólu nasional Timor-Leste sai nuudar valor no identidade administrasaun públiku Timor-Leste nian hanesan Unidade, Aksaun, no Progressu. Unidade – Administrasaun públiku sai hanesan ajenti ida ne’ebé bele garante unidade nasional liu hosi nia serbisu ida ne’ebé profesional, justu no ekuitativa ka merata ba povu iha territoriu tomak. Profisional katak iha duni kbiit atu servisu ho diak, servisu ba interese povu tomak tuir dalan loos, normas, nomós étika. Justu (adil) katak administrasaun públiku tenki imparsial, neutru (netral), la iha diskriminasaun nomós responsabilidade. Ekuitativa ka merata katak administrasaun públiku iha kapasidade atu serbí, hatan ba nesesidade povu tomak sem iha diskriminasaun. Ne’e duni administrasaun públiku nia identidade hanesan ajenti ba unidade nasional. Aksaun – administrasaun públiku tenke iha kapasidade atu serbisu ba povu ho efikas no efisienti, iha konsensus no mós fó kbiit (empowerment, pemberdayaan) ba funsionariu sira rasik, setór privadu, no povu tomak atu serbisu hamutuk, atu nune’e bele alkansa objetivu dezenvolvimenu nasional nian. Administrasaun públiku nia identidade hanesan ajenti ne’ebé fó exemplu di’ak no kbiit ba ema seluk. Progressu – administrasaun públiku tenke serbisu tuir vizaun estratéejiku atu nune’e bele garante dezenvolvimentu ida ne’ebé sustentavel. Administrasaun públika nia identidade hanesan ajenti ida ne’ebé atu promove dezenvolvimentu (agent of development). Unidade, Aksaun, no Progressu sai hanesan valor no identidade ne’ebé funsionariu públiku sira tenke tau iha sira nia kakutak nomós implementa iha sira nia prátika serbisu loroloron, liuliu atu serbí ka fó atendementu ba povu nia nesesidade no interese.

2.   Hadia kapasidade iha nivel ambiente polítika

a.    Maski ida ne’e desizaun polítika governu nian maibe tenke hadia estrutura balun izisti ho naran bo’ot maibé responsabilidade no kompetensia kiik, purezemplu Sekretaria Estadu Reforma Administrativa, no karik bele reativa fali Gabinete Vice Primeiru Ministru Koordenasaun Asuntu Jestaun Administrativa. Instituisaun rua ne’e iha papel krusial ka importante tebes iha prosesu reforma administrativa, tanba  ne’e idealmente sira nain rua tenke tau iha fatin ida de’it, prense sira nain rua nia estrutura ho funsionáriu públiku senior, kualifikadu, no iha esperiensia barak,  husu apoiu hosi asesór balun, halo koordenasaun ho KFP, Gabinete Inspetor Jeral, KAK, INAP. So hanesan ne’e mak esforsu ne’e integradu, sólidu ho iha enerjia makaas hodi bele dudu reforma administrativa la’o ba oin ho diak. Nune’e mós tenke hadia no harmoniza lei balun ne’ebé kontradiz ba malun no karik taka dalan ba esforsu atu kombate korrupsaun ka halo governasaun ne’ebé moos (good governance)
b.   Hadia atitude no komportamentu lideransa polítika na’in sira (konsistensia entre polítika no prátika). Primeiru Ministru iha fatin barak dehan ona atu hamoos funsaun públiku hosi intervensaun polítik na’ian ka ministru/sekretrariu estadu sira. Maibe iha realidade polítika ne’e seidauk implementa ho di’ak. Ita sei rona ema ko’alia no temin iha jornal katak sei mosu intervensaun hodi favorese funsionáriu públiku balu, purezemplu liu hosi hili funsionáriu balun ne’ebé mai hosi partidu politika hanesan ba ka’er kargu diretor ka diretor jeral. Reforma administrativa ninia objetivu atu kria sistema funsaun públika meritokratiku hodi garante burokrasia ne’ebé moos no la iha intervensaun polítika. Politik na’in sira bele truka malu, ida ohin tama, aban sai, maibé funsionáriu públiku, diretor, diretor jeral sira hela nafatin to’o sira nia tinan reforma mak sai. Intervensaun polítika ba nomeasaun kargu hirak ne’e dalaruma sai hanesan nomeasaun “karbitan”, bazeia de’it ba fiar tanba kor polítika hanesan maibé la bazeia ba kapasidade no esperiénsia. Ezemplu seluk mak dalabarak koordenasaun no komunikasaun serbisu ladun tuir liña kadeia de komando iha estrutura nia laran, katak ministru ka sekretariu estadu sira fó orientasaun dalaruma haksoit liu tiha diretor jeral sira hodi tun liu ba diretor ida ka staff balun iha kraik. Pozisaun Diretor Jeral (DJ) nuudar pozisaun topu burokrasia nian iha ministériu ka sekretaria estadu ida nia okos. Idealmente kualker despaxu tenke ba uluk DJ  hafoin DJ fó orientasaun ba Diretor hirak iha ligasaun asuntu em kauza. DJ mak iha responsabilidade másimu halo koordenasaun ba serbisu tékniku administrativa hotuhotu iha ninia okos. Sé la’e DJ iha responsabilidade bo’ot maibé tuur iha ne’ebá hanesan estatua de pau. Prátika hirak ne’e bele ameasa espiritu de korpu funsaun públiku, kria destabilidade, dizentendementu, dizarmonia, no dezmotiva ka hatuun vontade diak serbisu funsionáriu sira nian. Nia rezultadu bele hafraku ka hatuun kualidade atendementu ba interese no nesesidade públiku.      

3.   Hadia jestaun no funsaun institusional administrasaun públiku
a.    Kria Ajensia Planeamentu Nasional ida hodi responsabilija ba koordenasaun, halo monitorizasaun no avaliasaun ida rigorozu, sistematíka ba implementasaun polítika, planu, no programa Governu nian, liliu ba PEDN. Ho aprosimasaun hanesan ne’e bele fó retratu no orientasaun ida klaru ba administrasaun públiku. Sela’e, Ita hanorin hela administrasaun públiku ka funsionáriu públiku hodi la hatene loloos vizaun no objetivu dezenvolvimentu nasional, la konsidera importansia monitorizasaun no avaliasaun, prepara relatóriu soinsala de’it. Labele hosik ka hatoman funsionáriu públiku sira ho atitude ida ne’ebé prepara relatório haree de’it ba osan ka persentazem gasta osan hodi tau iha relatóriu hanesan aifunan reborebo maibé importante tebes tenke bazeia ba realidade, haree ba rezultadu, impaktu no implikasaun hosi osan ne’ebé gasta ba moris povu nian ohin loron no oinsa bele kontinua ba oin. Prátika hirak ladiak hanesan ne’e sei fó imajem aat no hatuun dignidade adminitrasaun públiku. Rezultadu ikus bele mós hamenus povu nia fiar ba estadu ka governu no ninia lideransa sira.
b.   Kriasaun estrutura foun hanesan Tribunal ba Konta, no reforsa liu tan papel no kompetensia Gabinete Inspesaun Jeral, Komisaun Anti Korupsaun hodi halo sira nia serbisu buka hatene iregularidade, maladministrasaun, no karik iha duni asaun korupsaun karik. Ohin loron ema barak ko’alia kona-ba korrupsaun maibé Ita seidauk prova loloos katak buat tebes ka la’e. Karik instituisaun hirak ne’e mak la iha kompetensia, la brani kee sai kazu hirak ne’e bele sai hanesan kurtina ka hanesan leaun ka tigri ne’ebé fizikamente haree si’ak maibé nehan mamuk no ain-liman kukun kroat la iha.
c.    Kriasaun padraun ka estandar operasaun (NOPs ka SOPs), simplifikasaun ba prosesu atendementu públiku purezemplu prosedura ka mekanizmu aprovizionamentu ne’ebé barak no han tempu naruk. Prosedura ne’ebé naruk halo ema tenta buka dalan badak liu hosi fó uang rokok, kria mekanizmu no étika ba utilizasaun material no ekipamentu ka patrimoniu estadu nian ho kuidadu no ho dignidade. Ezemplu kiik mak uza kareta ho vidru metan hanesan fali kareta privadu. La hatene sé mak autoriza funsionáriu hirak ne’e halo vidru kareta reben ka metan hotu. Karik sira halo tuir sira nia ministru ka sekratariu estadu ne’ebé uza vidru metan ka reben mós?

4.   Hadia kapasidade rekursu umanu
a.    Planu Asaun ba Kapasidade Ministeriu nian.
Ministériu ka sekretaria estadu sira tenke prepara sira nia planu asaun ba dezenvolvimentu kapasidade. Director jeral, diretor no xefe departementu sira tenke tuur hamutuk ho Dirasaun Rekursu Umanu hodi bele deskuti no forma sira nia planu asaun ba dezenvolvimentu kapasidade. Planu ida ne’e mak sei hatudu prioridade no tipu formasaun hanesan espesializadu, jéneriku, formasaun kurtu praju, mediu praju, longu praju, iha rai laran ka iha rai liur. Karik ida ne’e la iha mak halo formasaun la’o rungu ranga, tuir idaidak nia hakarak. Formasaun tenke bazeia ba nesesidade organizasaun nian la’os bazeia fali ba ema idaidak nia hakarak. Nune’e mós fó prioridade ba funsionáriu sira serbisu ho dezempeñamentu di’ak, la’os, purezemplu, ema ida foin sai funsionáriu públiku seidauk to’o tinan ida, tanba iha relasaun familia, kolegial ka tanba partidu polítiku hanesan mak hetan prioridade liu hodi derepenti ba foti ona nia mestradu, husik ema seluk ne’ebé serbisu kleur ona la hetan oportunidade hanesan. Planu asaun ba dezenvolvimentu kapasitasaun ne’e importante tebes hodi liga mós ba identifikasaun nesesidade apoiu asesória.       
b.   Fó kompetensia bo’ot liu tan no klaru ba Diretor no Diretor Jeral sira hodi jere no foti desizaun iha prosesu implementasaun polítika, planu no programa iha terenu. Atu nune’e sira bele aprende nomós sente hola parte ka partense ka ownership hodi nune’e bele responsibilija ba atividade ne’ebé tau ba sira nia kabas. Se la’e sira sei fase liman hodi dehan katak ministru ka sekretariu estadu mak haruka tanba ne’e sira halo de’it no la responsabilija ba buat ne’e.
c.    Organiza didiak funsionamentu asesór sira (redusaun ba apoiu asesória liuliu asesór internasionál ka lori passaporte internasional ho salariu bo’ot maibé la produtividade, kontratu tenke klaru, ninia durasaun, halo funsaun saida). Ida ne’e Ita la fó atentasun mak sei kontinua hamosu dependensia makaas administrasaun públiku ba apoiu asesória ne’e. Karik tenke hahuu ona fó oportunidade ba Timor-oan sira ne’ebé ho kapasidade no esperiensia di’ak sai asesór, hodi nune’e neneik-neneik bele troka asesór internasional sira ne’ebé Ita selu karun tebes. Karik kestaun dalen ka lingua mak asesór nasional (uza pasaporte Timor-Leste) sira ladun domina, maibe sira domina situasaun, hatene kultura, karakter no sentimentu hanesan Timor-oan ne’ebé iha responsabilidade moral atu dezenvolve sira nia rai rasik la’os hanesan ema seluk balun ne’ebé mai buka de’it osan hodi ba gasta fali iha sira nia rain. 
d.   Reforsa kapasidade INAP atu fó formasaun ho kualidade di’ak ba funsionariu públiku sira. Reforma administrativa tenke fó atensaun makaas ba reforsa kapasidade INAP hodi bele sai lokomotive reforma nian. INAP tenke iha lideransa ne’ebé forte, iha staff ne’ebé kualifikadu, iha vizaun estratéjiku, halo koordenasaun ho Komisaun Funsaun Públiku no instituisaun relevante seluk, prepara kurríkulu, fó formasaun jeneriku ho kualidade di’ak, halo peskiza rasik no aprezenta proposta opsaun no solusaun ba goveru, atu nune’e bele hamosu sentimentu partense ka ownersip, iha enerjia hodi bele dudu prosesu reforma administrativa ne’e teknikamente la’o ho kualidade di’ak no hetan susesu iha ninia rohan.   

5.   Investa makaas iha information, communication and technology (ICT) no rasionaliza numeru funsionariu públiku. ITC la’os de’it ko’alia kona-ba komputador maibé mós ninia funsaun ba komunikasaun hanesan internet, rede komunikasaun, baze-dadus, uza ba komunikasaun verbal, no liu hosi telemovel, nsst. Dezenvolvimentu ICT avansa ba oin hanesan bee sulin. Loron ba loron ema barak mak domina ona ICT. Ohin loron governu adopta ona ICT liu hosi e-government (atividade governu nian liu hosi komunikasaun elektronik) ne’ebé la’o lalais, habadak prosesu naruk, nsst. halo administrasaun públiku presta ninia funsaun, fó atendementu ba interese no nesesidade públiku ho lalais, efikaz, no efisiente. Ho mudansa ICT ne’e halo ema ida bele halo serbisu rua ka tolu dala ida duke tenke selu ema barak hodi halo de’it serbisu ida (ida ne’e mak halo Ita gasta osan saugati de’it maibé la iha produtividade no dezempenamentu fraku tebes). Hasoru mudansa ICT ne’e no iha tempu oin mai setór privadu komesa forte ona, Ita tenke hanoin ona oinsa rasionaliza numeru funsionáriu públiku ida ne’ebé apropriadu ho kapasidade aas em termu domina ICT no bele halo serbisu ho kualidade ne’ebé ekselente.  

Karik Ita konsege konkretiza pontu hirak iha leten Ita bele garange katak administrasaun públiku sei iha kapasidade ho kualidade di’ak hodi bele implementa polítika, planu, no programa governu nian ho efikaz no efisiente. Ida ne’e mak sei fó kontribuisaun másimu no halo prosesu konstrusaun estadu nian la’o ho di’ak nomós iha dignidade.

Lia-fuan taka

Konstrusaun estadu defisil tanba iha fatór oioin ne’ebé bele teri netik iha dalan klaran, la’os de’it mai hosi sosiedade ninia kapasidade, atetude no komportamentu, maibé mós mai hosi sistema polítika, ninia estrutura no funsionamentu inklui administrasaun públiku. Administrasaun públiku tenke harii iha fundasaun ida forte hanesan temin tiha ona iha Konstituisaun RDTL artigu 137, valor no identidade rasik, no ka’er metin prinsipiu meritokratiku katak la iha intervensaun arbiru hosi polítik na’in sira, hodi nune’e bele presta ninia serbisu ho justu, la todan ba ema ida, iha sensibilidade, transparensia, iha vontade di’ak hodi disponibel no prontu atu serbí ka fó atendementu ba interese no nesesidade públiku ka povu nian. Tanba ne’e Ita espera katak iha tinan 2011 ne’ebé hela de’it loron ida-rua atu tama ona bele iha mudansa signifikativu iha prosesu reforma administrativa hodi nune’e bele sai duni hanesan lokomotivu ba prosesu konstrusaun estadu nian. Iha kontekstu ida ne’e mak tuir hakerek na’in nia hanoin, sai nuudar pontu xave no sentidu loloos hosi deklarasaun Primeiru Xanana Gusmão nian katak Ita presiza serbisu hamutuk hodi kontinua haree ba realidade dezenvolvimentu.    Sé la agora, bainhira, sé la’os Ita, sé tan? Semoga!!!